Me armastame maad 2. Viimane laev PDF/EPUB Ä

Me armastame maad 2. Viimane laev ❮Reading❯ ➳ Me armastame maad 2. Viimane laev ➬ Author Georgi Gurevitš – Thomashillier.co.uk Kui kogumiku esimene köide koondas peamiselt lahkumiste ja saabumiste hüvastijättude ja kohtumiste valusate otsuste ja inimeseks olemise temaatikat ning oli kantud armastusest Maa vastu siis teine Kui kogumiku esimene köide maad 2. PDF/EPUB Ã koondas peamiselt lahkumiste ja saabumiste hüvastijättude ja kohtumiste valusate otsuste ja inimeseks olemise temaatikat ning oli kantud armastusest Maa vastu siis teine köide on pisut süngemates toonides Jah ka siin on lahkumised ja saabumised ka siin igatsetakse Maad aga siin on rohkem surma – nii ennastohverdavat ja mõttetut kui vägivaldset ja lõpuks sama mõttetut Kui antoloogia alguses – aastad on lood kantud kroonulikust entusiasmist Me armastame PDF/EPUB or paatoslikust eneseohverdamisest siis lõpuosas sajand – nullindad ja kümnendad näeme juba tegelasi kes on isekad küünilised valmis isegi reetma ja tapma – ning seda samuti armastusest Maa vastuKõige tähtsam on Maal Peamine jääb alati Maale ja ka mina jään Maale Otsustatud mõtles ta Otsustatud Kõige tähtsam on MaalNii mõtleb Žilin vendade Strugatskite seni eesti keelde tõlkimata romaani „Praktikandid“ lõpuridadel Kõige tähtsam on inimene kõige tähtsam on see mis armastame maad 2. PDF/EPUB ¶ jääb Maale – need lähtekohad on tänu Strugatskite mõjule venekeelses ulmes tihti palju selgemini välja joonistunud kui ingliskeelses ulmes Kogumiku lood Georgi Gurevitš Lohe Infra Valentina Žuravljova Astronaut Valentina Žuravljova „Kotkapoeg“ ei naase Ilja Varšavski Otsusta ometi piloot Dmitri Bilenkin Tema Marss Olga Larionova Päike jõuab Veevalajasse Sergei Kazmenko Viimane laev avaldatud võrgus Kir Bulõtšov Kolmteist aastat teel Mihhail Puhhov Üles visatud Boriss Rudenko Limaan Vladimir Iljin Kaugkosmose seadus Aleksandr Zolotko Eluskala kaugete vahemaade taha transportimise spetsiifika .


3 thoughts on “Me armastame maad 2. Viimane laev

  1. Lauri Lauri says:

    Mulle vene ulme eriti ei klapi ometi aga loen ma iga ilmunud kogumiku läbi lootuses et ma pole seni millestki tabamatust aru saanud ja ehk lõpuks saabub mullegi kirgastus Asjatu lootusiga kord sama jama imestan ainult miks sellist puist nüri ja igavat jurtsu üldse tõlgitakse Ei on mõnusat vene ulmet ka rõhuv osa sellest on koondatud aastakümnete tagusesse kogumikku Diogenese latern ja siia sinna laiali puistatud ülivanadesse 60ndatel välja antud väikeseformaadilsitesse Horisontidesse kirjastus Skarabeus on ka üht teist ära teinud Aga see Fantaasia poolt kirjastatud ja Belialsi poolt koostatud tõlgitud Me armastame Maad sari mulle väga ei klapi Otseselt midagi viga ka pole aga üldmulje on siiski selline haigutus tülpimus ja pingutused meenutamaks millest mingis konkreetses loos üldse juttu oligiAlgusosa lood iseenesest olid paremad sest tegu oli ehedate nõuka aegsete idiootlikku kommunistlikku entusiasmi täis muinasjuttudega Sellistega kus igasugu tähelaeva kaptenid ohverdasid ennast teiste nimel mingid elupõlised kosmonaudid saabuvad paarikümne aasta pikkuselt lennult selleks et kohe uuesti tagasi samasugusele tormata ja nii edasi üks lollus muhedam kui teine Vene ulmesse tõid sellise särgirebimise sisse väidetavalt Strugatskid ja see ongi kogu genrele külge kleepunud nagu näritud näts pealeistumisel püksitagumiku külge Kogumiku lõpuosa uuemad lood enam sellise muheda idiootsusega silma ei paista seal on sellised tavalised kosmoseseiklused minu jaoks ikka väga igavad ja tüütudKummardus siiski viitsimisele sellist kogumikku koostada tõlkida ja välja anda Vaevalt et enam kunagi uuesti loen aga paari õhtut aitas ikka veeta


  2. Andres Andres says:

    Kogumike puhul kipub ikka nii olema et mõned lood meeldivad ja mõned ei kõneta kohe üldse Seda et kogumik tervikuna oleks naudning omaette juhtub harva Viimase näitena tuleb meelde Stephen Kingi Isemoodi aastaajad Me armastame maad 2 moodustas samuti suurepärase terviku Vene kirjandus ja eriti vene ulme on omamoodi nähtus ning raamatu kronoloogiline ülesehitus andis lugemisele juurde täiendava mõõtme Ulme peegeldab ju pea alati olevikku suunates pilgu tulevikku Kirjeldab inimesi unistusi tundeid ja saab teha seda reeglite vabas ruumis Tulevikus ja kosmoses on ju kõik võimalik Nii et väga põnev on jälgida kuidas inimloomus ja tulevikunägemused poole sajandi jooksul arenevad Ent nii nagu iga kogumiku puhul sõltumata sellest kui hea ta on leidus ka antud antoloogias minu jaoks tugevamaid ja nõrgemaid lugusid Toon siinkohal välja need kolm mis mind enim kõnetasid või kuklas kummitama jäid Sergei Kazmenko Viimane laev 1982 avaldatud võrgus 2014 Kuidagi väga mõnusa õhustikuga lugu Kõik on selge aga puust ja punaseks ei tehta midagi nii et jääb mille üle järele mõelda Mihhail Puhhov Üles visatud 1990 Tegelikult selle loo pärast kogumik kätte võetud sai Üks kolleg astus mu laua juurde raamat näpus ja ütles et see on üks väga kummaline lugu mida ma võiks lugeda Lugesin ja tõesti heas mõttes kummaline aga väga nauditav Alguses oli veidi nagu Lemi Solaris ent see mulje kadus ruttu Paralleele loovad aga P C Jersild Elus hing ning A C Clarke Lapsepõlve lõpp Ja miks mitte ka Asumi saaga viimased raamatud Üles visatud teemakäsitlus oli väga mõnus ja ka kirjutamisstiil nauditav Stiili poolest just Elus hing meenuski Aleksandr Zolotko Eluskala kaugete vahemaade taha transportimise spetsiifika 2012Kuigi see oli ka lühijutuna suurepärane lugemisamps on teema niivõrd põnev et loeksin hea meelega samal teemal ka täispikka romaani Teemaarenduseks peaks ruumi jaguma ning mitmetesse teemadesse saaks põhjalikumalt sisse minna Vaatan et peamiselt jäid sõeale uuema aja raamatud Ühest küljest loogiline olen ju ikkagi oma ajastu laps Aga samas on mind siiani vaimustanud pigem ulme suurmeistrid kelle teosed jäävad veel varasemasse aega kui antud kogumikus Nagu aga ka juba mainisin ka teised lood on head ning kogumik tervikuna on lugemiselamust väärt Nauding


  3. Elar Elar says:

    Antud raamatusse valitud lood oli tunduvalt paremad kui eelmises kogumikus kuigi ka siin leidus lugusid mis olid liiga filosofeerivad ning mulle mittesobiva uimase jutustamisstiiliga


Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *